Pärnu Liblika Lasteaia eripäraks on:

  • Õuesõppe lõimimine eesti rahvatraditsioonidega. Rahvakalendri tähtpäevade tähistamine rahvakombeid tutvustavate praktiliste tegevuste ja mängudega lasteaia õuealal.
  • Koostöös Pärnu Rääma Põhikooliga erinevate ühisürituste läbiviimine kooliminevatele lastele lasteaias kui koolis, milles osalevad erinevas vanuses kooliõpilased.
  • Partnerlussuhete arendamine Sindi Lasteaiaga erinevate rahvuslike, keskkonnahariduslike ja tervist edendavate tegevuste kavandamiseks ning kogemuste vahetamiseks.
  • Järjepidev projektide kirjutamine õppe- ja kasvatustegevuse ja õpikeskkonna mitmekesistamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele, mis aitab tagada tulemuslikuma ja mitmekülgsema keskkonnahariduse ning toetab õuesõppe läbiviimist.

Pärnu Liblika Lasteaia eripära toetavad lasteaia õueala ja seda ümbritsev looduskeskkond,  koostöö erinevate haridusasutustega ning keskkonnaharidust toetavate projektide kirjutamine õppe- ja kasvatustegevuse mitmekesistamiseks.

Pärnu Liblika Lasteaia 2018/2019 õppeaasta eesmärgid

  •  Õppe- ja kasvatustöö on rikastunud kaasaegsete haridustehnoloogiliste õppemeetoditega (robootika, meediakasvatus)
  •  Lasteaia õppekavas on täiendatud "Mina ja keskkond" valdkonda meediakasvatuse ja põhjalikuma keskkonnakasvatuse sisuga.

 

ÕPPEKAVA

                                                                                                                                                           KINNITATUD

                                                                                                                                                           direktori 08. märtsi 2017.a

                                                                                                                                                           käskkirjaga nr 7

                                                                 

1.     ÜLDSÄTTED

 Pärnu Liblika Lasteaia õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis koostatakse koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel. Lasteaia õppekava koostamisest ja arendamisest võtavad osa pedagoogid, kaasates lapsevanemaid ja hoolekogu. Õppekava kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse. 

Pärnu Liblika Lasteaed on 6-rühmaline eesti õppekeelega lasteaed, kus on 2 sõime- ja 4 aiarühma. Rühmadel on lähtuvalt lasteaia nimetusest liblikate nimed: Paabusilm, Taevastiib, Admiral, Pääsusaba, Lapsuliblikas, Koiduliblikas.g

 Pärnu Liblika Lasteaia eripära

  • Õuesõppe lõimimine eesti rahvatraditsioonidega. Rahvakalendri tähtpäevade tähistamine rahvakombeid tutvustavate praktiliste tegevuste ja mängudega lasteaia õuealal.
  • Järjepidev projektide kirjutamine õppe- ja kasvatustegevuse ja õpikeskkonna mitmekesistamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele, mis aitab tagada tulemuslikuma ja mitmekülsema keskkonnahariduse ning toetab õuesõppe läbiviimist.
  • Koostöös Rääma Põhikooliga erinevate ühisürituste läbiviimine kooliminejatele nii lasteaias kui koolis, milles osalevad erinevas vanuses kooliõpilased.
  • Partnerlussuhete arendamine Sindi Lasteaiaga erinevate rahvuslike, keskkonnahariduslike ja tervist edendavate tegevuste kavandamiseks ning kogemuste vahetamiseks

Pärnu Liblika lasteaia eripära toetavad lasteaia õueala ja seda ümbritsev looduskeskkond,  koostöö erinevate haridusasutustega ning keskkonnaharidust toetavate projektide kirjutamine õppe- ja kasvatustegevuse mitmekesistamiseks.

 Pärnu Liblika Lasteaia traditsioonilised üritused

ÜRITUS

SISU

Rahvakombestik lasteaia õuealal

Rahvakombestikku tutvustavad tegevused ja mängud

(3 üritust õppeaasta jooksul).

Heategevuslaat

Koostöös hoolekoguga kavandatud heategevusüritus peredele.

Üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal

Tegevused, mis toetavad taas- ja uuskasutamise mõtteviisi nii lastel kui täiskasvanutel.

Teabepäev

Teabepäeva korraldatakse sügisel lasteaeda tulevate laste vanematele, kus räägitakse lapse arengu ja kasvatamisega seotud teemadel ja  tutvustatakse lasteaiaelu.

Üritused peredele

Pereüritused rühma ja lasteaia tasandil: isade- ja emadepäevapeod, jõulupeod, kooliminejate lõpuaktus, memme-taadi pidu, perepiknik, lehetalgud.

Laste sünnipäevade tähistamine

Iga kuu toimuv ühine sünnipäevalaste õnnitlemine saalis.

Üritused kooliminejatele lastele

Koostöös Pärnu Rääma Põhikooliga: ettelugemispäev, mardipäev, jõulukontsert, spordipäev „Rääma Rammumees“, emakeelepäev, sõbrapäev, vastlapäev, Rääma olümpia.

Koostöös Sindi Lasteaiaga: spordipäev, rahvusliku sisuga üritused.

Terviseüritused

Sportliku sisuga ühisüritused lastele, personalile ja peredele.

 

2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

  2.1. Õppe - ja kasvatustegevuse eesmärgid

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

 Lapse kehalise, vaimse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamise tulemusel kujuneb lapsel:

  • terviklik ja positiivne maailmapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine
  • eetiline käitumine ning algatusvõime
  • esmased tööharjumused
  • kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest
  • mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

 Liblika lasteaias rakendatavad aktiivõppemeetodid:

  • Avastusõpe ehk suunatud uurimuslik õpe lähtub põhimõttest, kus laps on väike teadlane, kes avastab, uurib ja arutleb ise. Selle tulemusena kujuneb välja analüüsimiseks vajalik kogemus; lapsel arenevad kõrgemad tunnetuslikud oskused: kriitiline mõtlemine, küsimuste esitamise ja probleemide lahendamise oskus; suuline ja kirjalik eneseväljendamine; seoste leidmise oskus; läbi grupitöö omandab ta sotsiaalsed oskused. Avastusõppe meetoditeks on arutelu, ajurünnak, rollimäng, struktureeritud tegevus, õppetöö gruppides. Avastusõpe toimub 5-7 aastaste lastega.
  • „Lähme arvumaale„ kontseptsiooni mänguline, loomulik ja motiveeriv õppimisviis võimaldab matemaatilisi mõisteid ja oskusi kohandada vastavalt sihtrühma eripärale. „Lähme arvumaale“ metoodika läbiviimine toimub 4-7 aastaste lastega.
  • Väärtuskasvatuse metoodika „Kiusamisest vabaks!“ aitab ennetada kiusamist ja laste väärtuste ning sotsiaalsete oskuste kujundamist. Metoodikat rakendatakse Koiduliblika rühmas.
  • Õuesõpe toetab keskkonnaharidust, kus laps õpib ehedas keskkonnas, saades vahetu kogemuse ise tegutsedes. Õuesõpet rakendatakse kõigis rühmades.
  • Draamaõppe õpimeetodid kasutavad tegevuslikku, mängulist ja teatrikunsti töövõtteid, mille eesmärk on lastel toetada väärtushinnangute kujunemist. Draamaõpe on last motiveeriv aktiivõppemeetod, mille abil areneb lapse tunnetustegevus ja loovus, paraneb väljendus- ja suhtlemisoskus ning suureneb enesekindlus.
  • Meediakasvatuse eesmärk on kujundada eakohaselt laste arusaamu meediast, õpetades lapsi meediat tõlgendama ning eristama tõelisust ebareaalsusest arutluste ja selgituste kaudu. Meediakasvatust lõimitakse teiste valdkondade ja üldoskustega ning rakendatakse kõigis rühmades.

 Pärnu Liblika Lasteaia eesmärgid lasteaia eripära arvestades:

  • laps tunneb oma emakeelset kultuuri läbi rahvatraditsioonide, rahvamängude ja muinasjuttude;
  • laps tunneb oma kodukoha loodust;
  • lastel on suurenenud keskkonda hoidev ja säästev mõtteviis, mis väljendub nende igapäevases käitumises;
  • erinevate õppemeetodite kasutamise tulemusena on mitmekesistunud keskkonnahariduslike teadmiste andmise võimalused õppe- ja kasvatustegevustes;
  • koostööpartneritega kavandatud tegevused ja üritused toetavad lasteaia visiooni ja põhiväärtusi.

 

2.2 Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtete rakendamine Liblika lasteaias

2.2.2 Lapse individuaalsus ja tema arengupotentsiaaliga arvestamine

  • Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel laste võimete, oskuste ja erisustega arvestamine;
  • õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel erineva keerukusastmega ülesannete (lihtsustatud ülesanded või lisaülesanded) andmine;
  • erinevate aktiivõppemeetodite raames lapsele sobivate võtete kasutamine õppe- ja kasvatustegevustes;
  • laste vanust, huve ja erisusi arvestava kasvukeskkonna loomine;
  • õpitegevustes lapse julgustamine ja edusammude tunnustamine ning vajadusel individuaalne tegelemine;
  • lapsele jõukohase rolli valimine pidudel esinemiseks;
  • individuaalne vestlemine lapsega tema mure märkamisel.

2.2.3. Laste tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine

  • Tervisekasvatuse eesmärkidest lähtuvate tegevuste kavandamine nädala tegevuskavas;
  • valdkonna „Mina ja keskkond” tervisega seotud teemade kaudu lastes tervisliku mõtteviisi kujundamine;
  • tervise tugevdamiseks liikumismängude, matkade, sportlike ürituste jm tegevuste korraldamine;
  • kindlast päevakavast kinnipidamine: mäng, õppetegevused, õuetegevused, söögiajad, magamine, tubade tuulutamine, ruumide koristamine;
  • õuesõppe rakendamine õppe- ja kasvatustegevustes;
  • lastele ja vanematele tervislikku eluviisi toetavate materjalide panemine Tervise ABC stendil;
  • tähelepanu pööramine elementaarsetele hügieeniharjumustele;
  • laste riietumine vastavalt ilmastikule;
  • võimalike õue- ja toaohtude teadvustamine lastele;
  • tähelepanu pööramine õigele rühile ja tervislikule toitumisele (tasakaalustatud menüü, terviseamps);
  • ühistest põhimõtetest lähtumine tervislike eluviiside kujundamisel kodus ja lasteaias;
  • tervisega seotud tegevuste koordineerimine lasteaias moodustatud tervisemeeskonna poolt;
  • positiivse mikrokliima kujundamine ja hoidmine rühmas (tegevuskeskused, võimalus omaette olemiseks, vaikseteks ja paarismängudeks);
  • füüsilise ja emotsionaalse tervisega seotud ühisürituste läbiviimine;
  • toitumise erivajadustega laste (allergikud, diabeedihaiged) vajadustega arvestamine menüü koostamisel.

 2.2.4  Lapse loovuse toetamine

  • Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel laste huvidega arvestamine;
  • erinevate mängu- ja tegutsemisvõimaluste loomine õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel;
  • tegevustes erinevate vahendite (erinevad raamatud, pillid, pildid jm) valiku võimaldamine;
  • kunstitegevustes lapsepoolne vahendite ja teostusviisi valimine ning tööde analüüsimine;
  • loovuse arendamist toetavate aktiivõppemeetodite rakendamine õppe- ja kasvatustegevustes;
  • omaloomingulise muinasjutu, vestluse rolli- või loovmängu kasutamine õppe- ja kasvatustegevustes;
  • laste loomingust aabitsa, raamatu, albumi, videofilmi, heliplaadi vms tegemise toetamine ja innustamine;
  • laste osalemine kultuuriüritustel, õppekäikudel ja näitustel;
  • õuesõppe tegevustes saadud loodusvaatluste tulemuste kasutamine inspiratsiooni- allikana teistes tegevustes;
  • asendusmänguasjade (karbid), looduslike vahendite (liiv, käbid, tõrud) ja teiste taaskasutamist võimaldavate materjalide kasutamine igapäevategevustes;
  • laste ideede ja julgete unistuste toetamine.

 2.2.5  Mängu kaudu õppimine

  • Laste huvide, arenguliste vajaduste ja eakohasusega arvestamine;
  • mängulisust, loovust ja praktilisi tegevusi võimaldavate aktiivõppemeetodite rakendamine;
  • õppetegevuste kavandamine ja läbi viimine erinevate mänguliikide abil (rollimäng, õppemäng, reeglitega mäng, liikumismäng, loovmäng, liiklusmäng jm);
  • laste fantaasia ja loovuse toetamine mängulise keskkonna ja loovmänguvahendite abil;
  • õppetegevustes omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine mängus;
  • teadmiste andmine ja oskuste õpetamine mänguliste tegevuste kaudu;
  • õppekäikudel ja -külastustel saadud teadmiste kinnistamine rollimängude abil;
  • Sotsiaalsete oskuste arendamine mängu abil.

 2.2.6  Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine

  • Ümbritseva keskkonna, loomade ja looduse märkamise ning väärtustamise õpetamine;
  • laste koostööoskuste kujundamine ning üksteisega arvestamine mängudes, õppekäikudel ja õppetegevustes;
  • „Kiusamisest vabaks!“ metoodika kasutamine põhiväärtuste õpetamisel ja kinnistamisel;
  • väärtusi kajastavate vanasõnade kasutamine õppekasvatustegevustes;
  • väärtuste edastamine lastele isikliku eeskuju näitamise kaudu;
  • ühiste rühmareeglite koostamine koos lastega ja nende täitmise tunnustamine;
  • lastele nende erinevate tunnete ja emotsioonide kirjeldamise ning põhjendamise õpetamine;
  • sallivuse kasvatamine inimeste erinevuste (nahavärv, keel, arenguline tase, välimus, tervis) suhtes;
  • erinevate sotsiaalset suhtlust nõudvate situatsioonide loomise ja/või tekkinud olukordade analüüsimise kaudu sobiva käitumise ja toimetuleku õpetamine;
  • õppekasvatustegevustes laste ettepanekute ja soovidega arvestamine ning valikute võimaldamine;
  • arvestama õpetamine teiste laste arvamuste, soovide, vajaduste ja tunnetega;
  • laste julgustamine oma arvamuse väljaütlemisel ja kaaslaste kriitika või hukkamõistuga toimetulemisel.

 2.2.7  Lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine

  • Lasteaia töökorralduse kaudu grupi- ja paaristööks võimaluste loomine ja koostööoskuste arendamine;
  • tegevuskeskuste, teema- ja õpinurkade loomine, kaasates võimalusel lapsevanemaid;
  • lapse individuaalsust ja erivajadust arvestav rühma füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna kujundamine rühmas;
  • laste loovuse toetamine oma mängukeskkonna kujundamisel erinevate vahendite abil (kangad, telk, kastid jm);
  • eduelamuse tagamine laste toetamise, julgustamise, innustamise ja motiveerimise abil;
  • rühma reeglite abil meie-tunde tekitamine;
  • mitmekesiste võimalustega õueala (sh õuesõppeklass) kasutamine õppe- ja kasvatus-tegevuste ning erinevate ürituste läbiviimisel;
  • osalemine Keskkonnainvesteeringute projektides, mille tulemusena viiakse läbi õppetegevusi erinevates arendatavates keskkondades.

 2.2.8  Lapsele turvatunde, eduelamuse tagamine

  • Ohutu õpi- ja kasvukeskkonna loomine nii toas kui õues;
  • turvalise kasvukeskkonna loomine reeglite ja igapäevaste rituaalide abil;
  • reeglite täitmise tunnustamine ja järjepidev meeldetuletamine positiivses võtmes;
  • lapse vanust ja arengut arvestades pingutusmomendi loomine ning sellest lähtuvalt laste tunnustamine ja motiveerimine õppe- ja kasvatustegevustes;
  • käitumise, tegevuste ja praktiliste tööde hindamise võimaldamine laste endi poolt; 
  • kindla päevakava järgimine;
  • positiivse tagasiside andmine lapsele tema teadmiste ja oskuste kohta;
  • emotsioonide sobiva sõnalise väljendamise julgustamine viisil, mis ei kahjustaks teisi;
  • iga lapse võrdlemine tema endaga ning tunnustamine lähtuvalt lapsest;
  • lugupidav suhtumine lapse loomingusse õpetajate ja kaaslaste poolt;
  • õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel laste huvidega arvestamine;
  • lapse võimetekohane esinemine pidudel ja ühisüritustel;
  • lapse võimekuse, ande või eripära arvestamine õppetegevustes ja vastavalt vajadusele õpetuse individualiseerimine eduelamuse kogemiseks;
  • lapse enesehinnangu tõstmine eduelamuse tagamise kaudu.

 2.2.9  Üldõpetusliku tööviisi rakendamine

 

  • Õppe- ja kasvatustegevuste erinevate valdkondade lõimine koduloolisel printsiibil, kus tegevused algavad vaatlemise- uurimisega ja on seotud praktiliste tegevustega;
  • aktiivõppemeetodite rakendamine õppe- ja kasvatustegevustes;

 2.2.10  Kodu ja lasteasutuse koostöö

Info vahetamine:

-      lastevanemate üld- ja rühmakoosolekute läbiviimine;

-      igapäevane suhtlemine vanematega päeval toimunu kajastamiseks;

-      nädala tegevuskavade, lapsevanemaid harivate teadmiste ning üldinfo jagamine rühma ja        vahekoridoride stendide kaudu;

-      lasteaia töökorralduse ja tegevuste tutvustamine kodulehel;

-      rühmasiseste elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamine (telefon, e-post, sotsiaalmeedia).

Lapse arengu toetamine:

-      lapse arengut toetavate arenguvestluste ja arengumängude läbiviimine.  Perevestluste läbiviimine kodudes (kodukülastused);

-      lapse arengu hindamise tulemuste tutvustamine lapsevanemale õppeaasta algul ning ühiste eesmärkide seadmine õppeaastaks;

-      individuaalsed vestlused lapsevanemaga;

-      vanemate individuaalne nõustamine erivajaduste, käitumise, toitumise jm seotud  küsimustes;

-      lapsevanemaid harivate teabepäevade korraldamine erinevate teemade käsitlemiseks (muukeelne laps, koolivalmidus, kooliõpetajatega kohtumised jm);

-      lapsevanemate kaasamine õppe- ja kasvatustegevustesse läbi aktiivõppemeetodite;

-      vanemate kaasamine keskkonnalaste projektide läbiviimisse.

Ürituste korraldamine:

-      ühisürituste ja pidude korraldamine peredele rühma ja lasteaia tasandil;

-      vanemate kaasamine ühisürituste kavandamisse, organiseerimisse ja läbiviimisesse;

-      koostöös vanematega heategevusürituste korraldamine.

Õpi- ja kasvukeskkonna kujundamine:

-      vanemate kaasamine laste õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisse ning õppevahendite   valmistamisse;

-      peredega lasteaia õueala korrastamine (värvimine, lehetalgud);

-      vanemate kaasamine lasteaia kaunistamise töötubadesse.

Lasteaia tegevuse analüüsimine ja parendamine:

-      iga-aastase rahulolu-uuringu läbiviimine lastevanemate hulgas;

-      koostöös hoolekoguga lasteaia tegevuse analüüsimine ja parendamine.

 2.2.11  Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine

  • Eesti rahvussümboolikaga kodumaa nurgakese kujundamine igas rühmas;
  • meid ümbritseva looduse seostamine kodumaaga – Eestimaaga (nt meie lill, meie puu, mis kasvab meie Eestimaal);
  • rahvakalendri tähtpäevade tähistamine ja folkloori tundmaõppimine (teema-aasta, teemanädalad, rahvakombestik lasteaia õuealal, jõulupeod, ühisüritused, õppekäigud eesti või vene kultuuri tutvustavatesse taludesse, rahvusliku käsitöö eksponeerimine ja valmistamine, muinasjutuhommikud, perepeod mardi- ja kadripäeval jm);
  • riiklike tähtpäevade tutvustamine ja tähistamine;
  • teiste keelte kirjapildi ja illustratsioonide vaatamine

Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.

2.3. Õpikäsitus

Õppimine on elukestev protsess, kus laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu. Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ja läbiviimisel  arvestavad pedagoogid laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jm. Pedagoogid suunavad laste arengut (joonis 2) ning loovad neile arengulisi vajadusi võimaldava õpi- ja kasvukeskkonna.

Rühmade kasvukeskkond toetab lapse:

  • iseseisvust, iseotsustamist ja vastutusvõimet /võimalus valida vahendeid, mis on avariiulitel ja lastele pidevalt kättesaadavad/
  • sotsiaalsust /võimalus grupina mängus suhelda/
  • tolerantsuse kujunemist /võimalus tajuda erinevusi - füüsiline puue (prillid), tervisega seotud (diabeet, epilepsia jm), enda mõtetest erinevate arvamuste kuulamine ja nendega arvestamine, teist keelt kõnelevate lastega suhtlemine/ 

Pärnu Liblika Lasteaed töötab lapsest lähtuvatel põhimõtetel, kus laps on õppe- ja kasvatustegevustes aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Sellest tulenevalt kavandatakse erinevaid meetodeid kasutades enamus õppe- ja kasvatustegevusi paaris- või grupitööna. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ja tehtut analüüsima järgnevalt:

 

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

  • kavandada oma tegevust, teha valikuid;
  • seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
  • kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
  • arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
  • hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
  • tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

 

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

 Pärnu Liblika Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse korralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis on seotud arengukavaga.

 Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta  algab 1. septembril ja kestab 31. augustini. Aktiivne õppeperiood toimub 1. septembrist 31. maini. Suvekuudel toimub õpitu kordamine, kus põhirõhk on õppe-ja jalutuskäikudel ning mängulisel õuetegevusel.

 Õppe- ja kasvatustegevus toimub rühma päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja õpetajate lõimitud mängulised õppe- ja kasvatustegevused. Päevakava on koostatud lapsest lähtuvatel põhimõtetel, kus õppe- ja kasvatustöö toimub kogu päeva jooksul. Muusika-  ja liikumistegevusi viivad läbi lasteaia muusika- ja liikumisõpetajad, kelle tegevuste algused on ajaliselt määratletud hommikul või õhtul.

Laste vanust arvestades lähevad sõime- ja aiarühma lapsed sööma ja magama erinevatel aegadel.

 Lasteasutuse päevakava kinnitab direktor õppeaasta algul ja see on lastevanematele tutvumiseks rühma infostendil.

 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on süsteemne ja järjepidev ning see toimub nädala tegevuskava alusel, mis on koostatud lasteaia õppekavast lähtuvalt. Õppe- ja kasvatustegevuses on õppekava valdkonnad ja teemad omavahel lõimitud ning lähtutakse printsiibist, lähemalt kaugemale ja üksikult üldisemale. 

Õppe- ja kasvatustegevused valdkonniti  (koostanud Tiina Peterson)

Mina ja keskkond

Keel ja kõne

Matemaatika

Kunst

-vaatlemine

-uurimine

-kuulamine

-suhtlemine

-vestlemine

-kõnelemine

-katsetamine

-võrdlemine

-rühmitamine

-modelleerimine

-õppe-ja rollimängude mängimine

-toiduvalmistamine

-liiva- ja veemängude mängimine

-kuulamine

-suhtlemine

-vestlemine

-kõnelemine

-sõnavara arendamine

-hääldamine

-häälimine

-jutustamine

-lugemine

-kirjutamine

-lavastamine

-loov- ja rollimängude mängimine

-toiduvalmistamine

-õppemängude mängimine

-vaatlemine

-suuruste võrdlemine

-hulkade võrdlemine

-rühmitamine

-järjestamine

-loendamine

-orienteerumine

-modelleerimine

-laua-ja õppemängude mängimine

-ehitusmängude mängimine

-toiduvalmistamine

-liiva- ja veemängude mängimine

-vaatlemine

-vestlemine

-loomine

-kujundamine

-väljendamine

-voolimine

-maalimine

-meisterdamine

-voltimine

-kleepimine

toiduvalmistamine

-liiva- ja veemängude mängimine

 

Liikumine

Muusika

Eesti keel kui teine keel

-liigutuste- asendite õppimine

-liikumisviiside õppimine

-liikumisvahendi(te) käsitlemine

-sportlik-arenduslik liikumine

-tasakaalu, reaktsioonivõimet rütmitunnet arendav liikumine

-ruumis orienteerumise oskust arendav liikumine

-liiklemine

-liiklusmängude mängimine

-laulmine

-muusika ja loodushäälte kuulamine

-muusikaliste ja laulumängude mängimine

-fantaasialiikumine

-rütmiline liikumine

-rütmimängude mängimine

-tantsimine

-muusika kujutamine joonistustes

-rütmi- ja lihtsatel viisipillidel mängimine

-laulu saateks liigutuste tegemine

-mängitamismäng

-udu mängimine

-kuulamine

-suhtlemine

-vestlemine

-kõnelemine

-eesti kultuuri tutvustamine

-sõnavara arendamine

-lavastamine

-loov- ja rollimängud

-toiduvalmistamine

-õppemängude mängimine

-liikumismängude mängimine

-muusikaliste ja laulumängude mängimine

 

Õppekavas on õppe- ja kasvatustegevuse eeldatavad tulemused välja toodud tabeli vormis valdkondade ja laste vanusegruppide (1,6-2 a; 2-3 a; 3-4 a; 4-5 a; 5-6 a; 6-7 a) järgi. Lasteaia õppekava alusel kavandavad rühmade-, liikumis- ja muusikaõpetajad õppe- ja kasvatustegevusi, arvestades lapse vanust, huve ja arengutaset.

 Liikumistegevused toimuvad nii saalis kui õues. Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

 Õppimine toas ja õues võimaldab kasutada erinevaid õpikeskkondi, kus rakendatakse mitmeid õppemeetodeid. Mikk Sarve poolt sõnastatud definitsiooni järgi tähendab  õuesõpe õppimist ehedas keskkonnas, rakendades kõiki meeli, oma käega tegemist, õpitu jagamist teistega ning selle edasi õpetamist. Liblika lasteaias rakendavad õuesõpet kõik rühmad õpetajate poolt kavandatud ajal.

 Tegevuskoha valikul arvestavad õpetajad nii õppekava üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist ning tegevuseks vajalikke vahendeid.  Tegevustesse kaasatakse muusika- ja liikumisõpetaja ning õpetaja abid.

 Õppekavas on tervisekasvatuse valdkond, mida lõimitakse õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel teiste valdkondade ja üldoskustega.

Tervisekasvatuse seisukohast peab lasteaia õppekava oluliseks, et soovitud käitumuslikust muutusest saaks harjumus. Tervisekasvatust saab arendada erinevate õppetegevuste (vaatlus ja uurimine; vestlus; jutustamine; küsimuste esitamine ja vastamine; kunstitegevus; laulmine ja muusika; õppekäigud ja matkad; võrdlemine ja arvutamine; mängud jm) kaudu. Tervisekasvatuse parimaks teadmiste omandamise viisiks on mänguline tegevus ja aktiivõppemeetodid. Terviseharjumuste kujundamisel on oluline järjepidevus ning kodu ja lasteaia pidev koostöö, mille aitab tagada ühised arusaamad ja kokkulepped.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel püstitatakse nädala eesmärgid, millest lähtuvalt   planeeritakse temaatika ja õppetegevused. Üldoskuste ja tervisekasvatuse valdkonna eesmärgid püstitatakse kuu lõikes. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid tegevuskavas lähtuvad lasteaia õppekavas olevate valdkondade sisust.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid sõnastatakse lapsest lähtuvalt konkreetseks, mõõdetavaks, reaalseks ja ajastatud lõpptulemuseks. Erineva vanusega laste rühmas planeerib ja eesmärgistab  õpetaja tegevusi laste vanust arvestades. Nädala tegevuskava on lapsevanemate jaoks infostendil ja õpetajal arvutis ELIIS süsteemis.

 Õppe- ja kasvatustegevuse  läbiviimine on paindlik ja võimaldab teha nädala tegevuskavas vajadusel muudatusi. Õpetaja lõimib valdkondade tegevused terviklikuks õppe- ja kasvatustegevuseks, kus lapsed omandavad eesmärkides püstitatud oskused, teadmised ja vilumused.

 Päeviku täitmine lähtub „Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise kord“ määrusest. Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine ja analüüsimine toimub arvutipõhiselt ELIIS süsteemis. Päevikus kirjutab õpetaja igal päeval õppe- ja kasvatustöö kirjelduse ning teeb päevast kokkuvõtte. Suvel ja talvevaheajal, kui rühmad on kokku liidetud, täidab õpetaja oma rühma päevikus õppe- ja kasvatustöö päevakirjelduse. Rühma aasta õppe- ja kasvatustöö eesmärgid ning õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted kajastuvad ELIIS süsteemis.

 Õppe- ja kasvatustegevuse analüüs lähtub lapsest ja põhineb nädala eesmärkidel. Nädala analüüsis on välja toodud koostöö lapsevanemaga. Õppe- ja kasvatustegevuse parendamise eesmärgil analüüsivad pedagoogid Demingi ringi  põhimõtetel.

 

  1. Kavandamise perioodil määratletakse eesmärgid ja tegevused, et saavutada lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti.
  2. Läbiviimisel planeeritud tegevused rakenduvad.
  3. Kontrollimise etapil on oluline analüüsimise, kus tehakse kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud ja nende mittetäitumise korral selgitatakse välja põhjused.
  4. Korrigeerimine aitab analüüsi põhjal parendada tegevusi, takistamaks probleemide ja nende põhjuste uut ilmnemist.

 Õppeaasta algul kavandavad pedagoogid rühma aasta tegevuskava, kus on:

  • üritused laste ja peredega;
  • õppekäigud;
  • lapse arengu hindamisel kasutatavad meetodid;
  • laste arengu hindamise tabeli täitmise ajad;
  • arenguvestlused vanematega;
  • lapsevanemate koosolekud;
  • kasvukeskkonna kujundamine.

 Ürituste, õppekäikude ja kasvukeskkonna kujundamise kavandamisse kaasatakse lapsevanemad sügisesel lapsevanemate koosolekul.

 

4. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED

 Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline selleks, et mõista lapse eripära ja selgitada välja tema erivajadused. Hindamine on aluseks  lapse positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

 Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist, kus last jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka õppe- ja kasvatustegevustes. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvisid.

 Arengu jälgimine peaks tagama lapse erivajaduste määratlemise võimalikult vara, et ta saaks vajalikku professionaalset abi ja lapse koolitee algaks talle sobivates tingimustes. Samuti aitab see välja selgitada lapse baasoskused, teadmised ning tema tugevad küljed, millele toetutakse igapäevatöös, et tagada lapsele eduelamus.

 Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused. Igal lapsel on individuaalne arengu hindamise tabel, kuhu kantakse igal aastal andmed tema keele ja kõne, kognitiivse, eneseteenindamise, sotsiaalse ja füüsilise arengu kohta (lisa 1). Septembri kahe nädala jooksul kavandavad pedagoogid õppe- ja kasvatustegevusi, mille abil on võimalik jälgida ja hinnata lapse arengut. Lapse arengu hindamise tulemustest teevad õpetajad lühikokkuvõtte (lisa 2) ja annavad selle põhjal sügisel vanematele tagasiside.

Arengu hindamise tabelite abil teavad õpetajad, milliseid õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke püstitada õppeaasta jooksul ja millistes valdkondades vajab mõni laps individuaalset tuge. Arengutulemused on aluseks edaspidise tegevuse planeerimisel koostöös lapsevanemaga, toetamaks lapse igakülgset arengut.

 Aprillis hindavad õpetajad veelkordselt nende laste arengut, kelle oskused, teadmised ja vilumused olid mingis valdkonnas arendamist vajavad.

 Rühmaõpetajad kavandavad vastavalt lapse vanusele meetodid lapse arengu hindamiseks, mille kinnitab pedagoogilise nõukogu koosolek.

 Lapse arengu analüüsimiseks kasutavad rühmaõpetajad järgmisi meetodeid.

Kokkuvõttev loetelu:

  • mänguvaatlus
  • dokumenteeritud tähelepanekud
  • kunstitööde analüüs
  • loovpiltide (ühel aastal käejäljendist „puu“, teisel aastal „liblikas“) valmistamine
  • intervjuud erinevatel teemadel
  • diagnostiline mäng „Maiasmokk“
  • lapse arengut hindav arengumäng
  • perepildi analüüs (korduv igal aastal)
  • tähelepanekud
  • Partner- Piaqet´ mänguanalüüsi tabel
  • käeliste tööde analüüs Hanson- Glikerson´i järgi
  • lapse koolivalmiduse väljaselgitamine joonistustesti abil

 Laste tööd koos põhjendustega, testid, intervjuud, tähelepanekud kogutakse laste arengumappidesse, mis on lastele ja vanematele igapäevaselt kättesaadavad ja on laste arengu analüüsimise ja hindamise materjaliks.

 Igapäevaselt saab lapsevanem informatsiooni lapse arengu kohta vestluses rühma meeskonnaga. Lisainformatsiooni on vanemal võimalik saada arengumapist, arenguvestluselt, erispetsialistidelt (muusika- ja liikumisõpetaja), logopeedilt ja tervishoiutöötajalt.

 Arenguvestlused toimuvad üks kord õppeaasta jooksul ja need kavandatakse rühma aasta tegevuskavas.  Lapse arengu hindamise tabel ja arengumapp aitavad õpetajal arenguvestlustel pakkuda lapsevanemale informatsiooni lapse arengust ja õppimise tulemustest. Samuti selgitab arenguvestlus välja lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Õpetajad dokumenteerivad „Isikuandmete kaitse seaduses“ sätestatud tingimustel arenguvestluse tulemused, mille allkirjastab lapsevanem. Arenguvestlust viivad läbi  rühmaõpetajad koos, vajadusel kaasates logopeedi, muusika- või  liikumisõpetaja.

 Kooliminevate laste vanematele viiakse läbi arenguvestluse asemel arengumäng, kus vanematel on võimalik jälgida lapse vaimset, sotsiaalset ja kehalist arengut läbi mänguliste tegevuste. Mängu järgselt vestlevad õpetajad vanematega individuaalselt, kus vanemal on võimalik näha, kuidas laps on ülesanded lahendanud ja arutleda koos õpetajatega lapse valmisolekut kooliks. Vanemaga, kes ei soovi, et tema laps osaleb arengumängus, viiakse läbi arenguvestlus.

 Koolivalmiduse taset hindab õppealajuhataja sügisel lapse verbaalse mõtlemise testi (intervjuu) abil. See test võimaldab näha lapse kontaktivõtmise võimet võõrama inimesega, oma üldandmete ja ajakujutluste teadmist, vastandsõnade, võrdlemisoskuse ja üldistamise ning sõnavara grammatiliste oskuste väljaselgitamist. Kitsaskohtade ilmnemisel on õpetajatel ja lapsevanematel võimalus lapse arengut nendes valdkondades toetada.

 Kevadel hindab õppealajuhataja laste kooliks valmisolekut mõtlemisharjutuste, lihtsate lausete lugemise ja loetust arusaamise ning  tugevate ja nõrkade häälikute kuulmise kohta koostatud töölehe abil. 

 Lähtudes koolieelse lasteasutuse seadusest, koostavad rühmaõpetajad kevadel igale kooliminevale lapsele koolivalmiduskaardi (lisa 3). Koolivalmiduskaardi aluseks on koolieelse lasteasutuse  riiklikus õppekavas olevad 6-7 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused. Kaardi täitmine toimub meeskonnatööna, kuhu kuuluvad rühma õpetajad, liikumis- ja muusikaõpetaja, logopeed ning õppealajuhataja. Koolivalmiduskaardi kinnitab allkirjaga lasteasutuse direktor. Vanema poolt allkirjastatud kaardi koopia arhiveeritakse. Koolivalmiduskaart vormistatakse 1. maiks, et vanemal oleks kevadel võimalus kaart edastada kooli, kuhu laps õppima asub.

 Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtteid ning korraldust tutvustavad pedagoogid lapsevanemate koosolekul,  arenguvestlustel ja vajadusel individuaalselt igapäevavestlustes.

 

5.  ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED

Erivajadustega lapseks  nimetatakse last, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.

 Sõltuvalt  tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduste määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus.

 Pärnu Liblika Lasteaias on erivajadustega lasteks valdavalt need lapsed

  • kellel esinevad kõne ja keele arengu ning psüühiliste protsessidega seonduvad probleemid. Nendele lastele saab lasteaed pakkuda kõneravi ja individuaalset lähenemist;
  • kõneraviga tegeleb lasteaias logopeed ja tugiõpet vajavaid lapsi toetab lapse arengus tugiõpetaja;
  • eesti keelest erineva emakeelega lapsed, kes käivad eesti õppekeelega rühmas;
  • andekad lapsed;
  • allergilised lapsed, kelle erivajadusega arvestatakse menüü koostamisel, kui lapsevanem on esitanud lasteaeda arstitõendi. Nende laste vajadustega arvestamine toimub tervishoiutöötaja, majandusalajuhataja, koka ning rühma meeskonna koostöös.

 Erivajadustega laste arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö (õpetajate, liikumis- ja muusikaõpetaja, logopeedi, tugiõpetaja, tervishoiutöötaja, õpetaja abi  ning lapsevanema koostöö), mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.

Tugispetsialistina töötab lasteaias logopeed ja rahaliste võimaluste olemasolul spetsiaalse koolituse läbinud tugiõpetaja.

 Erivajadustega lapse arengu toetamiseks on oluline erivajaduse õigeaegne märkamine, selle määratlemine, võimaluste leidmine erivajadusliku probleemi ennetamiseks, lapsevanema kaasamine probleemi lahendamisse ning esialgne arendustöö. Lapse varane erivajaduste või andekuse määratlemine ning vastava arendustegevuse alustamine annavad parema võimaluse lapse arenguks.

 Raskemate probleemidega laste puhul kaasab Pärnu Liblika Lasteaed  tugispetsialiste väljastpoolt lasteaeda:

  • Pärnumaa Rajaleidja keskus: logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog;
  • Pärnu haigla: eriarst, perearst, lastepsühhiaater;
  • Sotsiaalhoolekanne: sotsiaalkonsultant, lastekaitsespetsialist.

        Enne tugispetsialistide kaasamist toimub  rühma meeskonnapoolne  lisateabe kogumine konkreetse lapse kohta vaatluste, lapse võimeid ja oskusi väljatoovate ülesannete ja mängude abil, mille tulemused fikseeritakse lapse arengu hindamise tabelis.

 Täpsustava ja põhjalikuma uuringu viib läbi lasteaia logopeed või tugiõpetaja. Oma tähelepanekuid lapse arengu erisuste suhtes jagavad õpetajad lapsevanematega. Lapsevanema nõusolekul viib täpsustava ja põhjalikuma uuringu läbi lasteaia logopeed. 

 Vajadusel soovitab logopeed lapsevanemal pöörduda täiendavate uuringute tegemiseks erialaspetsialistide poole Pärnumaa Rajaleidja keskusesse või Pärnu Haiglasse.

 Pedagoogide ja logopeedi poolt eelnevalt kogutud teave ning erivajadusega lapse arengut kajastav iseloomustus edastatakse nõudmisel lapsevanema vahendusel lisauuringuid tegevatele spetsialistidele.

 Erivajadusega lapse arengu toetamisel lähtub tugimeeskond täpsustatud hindamise ja uuringute tulemustest.

 Nõustamiskomisjoni suuname lapsed, kui on vaja otsustada:

  • koolikohustuse alguse edasilükkamist;
  • sobitus- või erirühma suunamist;
  • alla seitsmeaastase lapse kooli vastuvõtmist, kui lapsevanem ja lasteaed on eriarvamusel;
  • kooliteed alustavate erivajadustega lapsele sobiva õppekava või klassitüübi määramist.

 Nõustamiskomisjonile kirjutavad õpetajad koostöös logopeediga lapse vaimset, emotsionaalset, sotsiaalset ja füüsilist arengut ning teadmisi ja oskusi kajastava iseloomustuse, millele vajadusel või nõudmisel lisatakse koolivalmiduskaart või muud lapse arengut iseloomustavad materjalid.

 Nõustamiskomisjoni suunatud last esindab komisjonis lasteaia logopeed või rühma õpetaja, kus tal on võimalik kohapeal lapse kohta täiendavaid selgitusi anda ja komisjoni liikme küsimustele vastata.

 Nõustamiskomisjoni ja last uurinud spetsialistide soovitusi arvestatakse lapse arengukeskkonna kujundamisel ning individuaalse arenduskava koostamisel.

 Individuaalne arenduskava (IAK) on dokument, mis kirjeldab lapse varasemat arengulugu, määrab ajalise kestuse, arendustegevuse üldised suunad ja arengulistest erivajadustest lähtuvad tegevused.

 Lapsele, kes oma arengutasemelt rühmakaaslastest oluliselt erineb, koostatakse rühma pedagoogide poolt koostöös logopeediga reeglina õppeaasta algul (septembris) IAK (lisa 4). Protsessi kaasatakse lapsevanem, tugiõpetaja, muusika- ja liikumisõpetaja ning juhtkonna esindaja.

 IAK koostamise protsessi etapid on:

  • erivajadustega lapse märkamine;
  • rühmaõpetaja vestlus lapsevanemaga;
  • täpsustav hindamistegevus;
  • IAK koostamine (IAK meeskonna arutelu, eesmärkide, valdkondade ja jõukohaste oskuste fikseerimine; arenguvestlus lapsevanemaga);
  • IAK rakendamine;
  • IAK kokkuvõte.

 IAK rakendamise käigus jagavad tugimeeskonna liikmed jooksvalt omavahel informatsiooni ja saavad probleemide tekkimisel meeskonnaga kokku, et teha arenduskavasse vajadusel parandusi või täiendusi.

 Vähemalt üks kord õppeaastas teevad rühma õpetajad ja logopeed kokkuvõtte IAK rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. Muutused lapse arengus fikseeritakse logopeedi dokumentatsioonis ja lapse arengu hindamise tabelis, mis lisatakse  lapse arengumappi.

 Tugispetsialisti teenust ja individuaalset arenduskava rakendatakse direktori otsusel ja lapsevanema nõusolekul.

 Individuaalne lähenemine Pärnu Liblika lasteaias

  • Märgates lapse probleemi, fikseerivad pedagoogid kirjalikult lapse arenguga seotud valdkonnad arengutabelis ning analüüsivad tulemusi. Probleemi puhul kaasatakse lapsevanem lapse arengu toetamisse ja soovitatakse pöörduda spetsialistide poole.
  • Seoses lapse arengu toetamisega toimub lapsevanemate nõustamine ja juhendamine logopeedi poolt, kes soovitab erinevaid hääldusharjutusi, kõne- ja arendusmänge jm harjutusi.
  • Vajadusel koostatakse individuaalne arenduskava (IAK) lapsele neis valdkondades, milles laps vajab abi ja individuaalset arendamist, et aidata kaasa tema võimetekohasele arengule.
  • Õppe- ja kasvatustegevusega seotud tegevuste läbiviimine individuaalselt rühmas õhtul või hommikul.
  • Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel ning anda tagasisidet lasteaia tegevusele.
  • Musikaalselt andekatel lastel on individuaalne tegevus muusikaõpetaja poolt.
  • Eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele omandamise toetamine erinevate kõne arendavate tegevuste ja mängude abil;
  • Logopeed korrigeerib laste kõnet, tegeleb individuaalselt kõneravi või psüühiliste protsesside arendamist vajavate lastega;
  • Tugiõpetaja toetab individuaalsete harjutuste ja mängudega laste tunnetustegevust ja õpioskusi.
  • Allergilistele lastele menüü koostamine koostöös majandusalajuhataja, koka ja lapsevanemaga, kes on toitumisküsimustes konsulteerinud oma lapse arsti või lasteaia tervishoiutöötajaga.
  • Erineva keelelise ja kultuurilise taustaga lapsele toimub oma keele ja kultuuri tutvustamine ning eesti keele ja kultuuri väärtustamine läbi raamatute ja kombestiku.

 Mitte eesti kodukeelega lapsed omandavad eesti keele lõimitud tegevuste kaudu. Muukeelsele lapsele koostatakse vajadusel individuaalne arenduskava. Logopeed toetab vajadusel üksikuid alakõnega muukeelseid lapsi.

 

6.  KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA

Õpetajad teevad lapsevanematega lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Seetõttu väärtustame oma lasteaias koostööd vanematega, kus õpetaja teavitab lapsevanemat regulaarselt lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. 

 Õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest saab lapsevanem teada:

  • lastevanemate koosolekul, kus vanemad saavad teavet õppe- ja kasvatustöö korraldusliku poole pealt;
  • infostendilt, kus on õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, lasteaia visioon, missioon ja põhiväärtused, lasteaia päevakava ja kontaktandmed, nädala tegevuskava, üritused ja päevakajaline info;
  • lasteaia koduleht, kus on informatsioon õppetööst ja tugiteenuste osas;
  • infosüsteemis ELIIS on lapsevanemal võimalik näha nädalaplaani ja päevikus päevakirjeldust;
  • teabepäeval, kus sügisel lasteaeda tulevate laste vanemad tutvuvad rühma meeskonnaga ja saavad teavet lasteaiaelu  ja kohanemisperioodi kohta;
  • lasteaia infovoldiku abil saab vanem soovitusi lapse paremaks kohanemiseks lasteaiaga
  • igapäevastes vestlustes on vanemal võimalik saada lapse kohta teave nii hommikul kui õhtul.

 Lapsevanemate kaasamine lasteaiatöösse toimub erinevates vormides:

  • lastevanemate rühma koosolekud, kus sügisel tutvustatakse lastevanematele õppeaasta eesmärke ja tegevuste kavandamise - läbiviimise põhimõtteid ning kevadel antakse tagasisidet eesmärkide täitumisest õppeaasta jooksul. Kevadisel koosolekul toimub lapsevanema koolitus, mille on vanemad valinud sügisesel rühma koosolekul;
  • hoolekogu töö, milles osaleb iga rühma esindaja;
  • rühma aasta tegevuskava kavandamine, kus õpetajad arvestavad lastevanemate soovide ja ettepanekutega;
  • üritused, kus väärtustatakse lastevanemate aktiivset osalemist nende kavandamisel ja läbiviimisel nii rühmas kui ühisüritustes;
  • õppe- ja kasvatustegevustesse kaasamine, kus lapsevanemal on võimalus osaleda õppe- ja kasvatustegevuses, vahendite toomisel, õppekäikudel, füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna loomisele jm;
  • infostendid ja lasteaia koduleht, kust lapsevanemal on võimalus saada infot lasteaia elu puudutavate küsimuste kohta;
  • lastevanemate nõustamine, mis toetab lapse igakülgset arengut;
  • arenguvestlused, kus rühma personal ja lastevanemad seavad ühised kokkulepped lapse arengu toetamiseks;
  • näitused, kus laps ja vanem osalevad koos, ühiselt valminud tööga;
  • rahulolu-uuringud, milles selgitatakse välja lastevanemate ootused ja rahulolu lasteaia tegevusega. Uuringu tulemusi arvestatakse uue õppeaasta tegevuste kavandamisel.

 

7. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

 Lasteasutuse õppekava uuendamisel ja täiendamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest, kus kajastub, kuidas õppekava ja sellest lähtuv õppe- ja kasvatustegevus soodustab lapse arengut, mängu ja õppimist.

Õppekava rakendumist analüüsitakse kevadel õppeaasta tööanalüüsis ja tulemusi arvestatakse järgmise õppeaasta eesmärkide ja õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel.

 Õppekava täiendamise aluseks on pedagoogilise nõukogu otsused.

 Lasteaia direktor kinnitab õppekava muudatused käskkirjaga.

 

Pedagoogilise nõukogu 01. märtsi 2017. a koosoleku nr 1-4/4 otsusega nr 1.1 esitada õppekava direktorile kinnitamiseks.