Lasteaed kasutab HITSA poolt finantseeritud robootika komplekte.

 

 

                                 

Laps lugema ja jutustama

  1. 11.2017.- 28.02.2018. a on kavandatud Pärnu Liblika Lasteaias SA Innove projekt „Laps lugema ja jutustama!“ , mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond 1710,01 euroga . Koolitajateks on TLÜ Haapsalu Kolledži emakeele didaktika lektori Ene Hiiepuu koolitusega „Lugema ja kirjutama õpetamine alushariduses“ ja Vändra Lasteaed eripedagoog- logopeed Reet Tedre koolitusega „Jutustamisoskuse arendamine läbi erinevate meetodite“. Kogemuspäeval jagab praktilisi kogemusi Pärnu Lasteaed Mai eripedagoog Kristiina Kunto teemal „Kõnearenduslikud mängud ja materialiseeritud õppevahendid väikelastele“.

Projekti eesmärgiks on ühine õppimine, mille tulemusena lasteaiaõpetajad on omandanud erinevaid võtteid ja meetodeid laste lugemis-, kirjutamis- ja jutustamisoskuse arendamiseks ning suurenenud on lasteaia kollektiivi ühised arusaamad laste arengu toetamisel.

  1. Koolitusel osalejad teavad, kuidas luua emakeele õppetegevuseks soodsat õpikeskkonda.
  2. Õppimise tulemusena on omandatud praktilisi võtteid, kuidas arendada lapse sõnavara ja täislause moodustamise oskust.
  3. Lasteaiaõpetajad oskavad kasutada koolituselt saadud metoodilisi võtteid lugema õpetamiseks, lugemistehnika ja kirjutamisvalmiduse arendamiseks.
  4. Koolitusel ja kogemuspäevadel omandatud meetodid lugemis-, kirjutamis- ja jutustamisoskuse arendamiseks on lõimitud igapäevatöösse ning erinevatesse õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadesse.

 

Laps lugema ja jutustama!

 

Meie lasteaed saadab igal aastal kooli paarkümmend last. Lasteaiaõpetajad soovivad, et nende koolitee algus kulgeks raskusteta ja lapsed tunneksid koolirõõmu. Koolidelt ja lapsevanematelt oleme saanud üldiselt positiivset tagasisidet. Nõrgemaks on õpetajad hinnanud laste häälikulise analüüsi, lugemis- ja jutustamisoskuse. Sa Innove projekti „Laps lugema ja jutustama!“ abil soovisime saada täiendavaid teadmisi, kuidas erinevate meetodite abil ja mänguliselt neid oskusi lastele õpetada.

TLÜ Haapsalu Kolledži emakeele didaktika lektor Ene Hiiepuu suutis meile mõistetavaks teha selle, kuidas rütm ja liikumine saavad olla abiks lugema ja kirjutama õppimisele. Meie jaoks oli väga oluline ka see, et koolitaja on ise olnud algklasside õpetaja ja oskas teemat siduda üleminekuga lasteaiast kooli. Palju suurema tähtsuse meie jaoks sai eeltöö, mida on vaja teha kirjutamise ja lugemise õppimise alustamiseks. Üheks üsna eripäraseks meetodiks oli lugema õpetamine tahvlitekstide koostamise abil. (Lapsed leiavad ühiselt teema ja pakuvad oma mõtteid. Õpetaja kirjutab laused tahvlile ja saab väikese jutukese. Seejärel joonib õpetaja tekstis alla kuus kergemat sõna. Neid sõnu hakatakse lipikutelt tähtede peituse võtet kasutades koos lugema. Selle meetodi abil saab õpetada nii lugemist kui jutustamist.)  Lektori emotsionaalsus ja näitlejameisterlikkus vaimustas meid ning sütitas soovi nähtud võtteid oma võimete piires igapäevatöös rakendama hakata. Samas tundsime, et see hästi korraldatud, lõbus, tempokas ja pingevaba koolitus liitis meie kollektiivi.

Jutustamisoskuse arendamise erinevaid meetodeid tutvustas eripedagoog Reet Tedre. Koolitus oli sisutihe ja praktiline. Jutustusel on oluline kindel struktuur. Last toetavad jutustamisel piktogrammid.  Hea jutustus koosneb sissejuhatusest, käivitavast sündmusest ja tegevusest ning lõpeb mingi tulemuse ja tegelaste emotsioonide või mõtetega. Sissejuhatuses on oluline öelda, kes on selles loos tegelased, kus ja millal tegevus toimub. Näidisjutukese peab kindlasti koostama õpetaja. Koolitaja võttis teema kokku mõttega – jutusta lapsele, siis laps jutustab.

Kristiina Kunto tutvustas kogemuspäeval kogumikku „Kõnearenduslikud mängud ja materialiseeritud õppevahendid väikelastele“. Kogumiku koostasid Hilve Kivipõld-Verbitskas ja Kristiina Kunto.

Uus kõnearenduslike mängude kogumik on mõeldud kasutamiseks nii lasteaiaõpetajatele, tugispetsialistidele kui ka lapsevanematele ning sobib erinevas vanuses koolieelses eas lastele. Kogumik sisaldab endas seitset erinevat mängukomplekti, mille abil kujundatakse oskust märgata esemete ja objektide tunnuseid ning neid vastavalt väljendada sõnaühendite ja lihtlausete abil, laiendatakse lapse sõnavara nimi-, tegu- ja omadussõnade osas. Komplektis on ka hetkeemotsioonide mäng, mille abil on võimalik lapsele tutvustada sõnavara tunnetest rääkimiseks ja seeläbi ennetada käitumisprobleeme. Selle kogumiku eesmärgiks on täiustada lastepäraste vahendite ja mänguliste võtetega mudilaste eakohast kõnearengut. Meie lasteaia õpetajatel on nüüdseks see komplekt oma igapäevatöös kasutamiseks olemas.

Projekti „Laps lugema ja jutustama” käigus saime palju uusi teadmisi ja meeldiva kinnituse sellele, et lasteaias peab õppimine toimuma mängu kaudu ja positiivsetele emotsioonidele toetudes.

Anne Villsaar

Logopeed

 

 

28. mail 2017. aastal toimub Uueda turismitalus Liblika lasteaia personalile koolitusseminar.

Seminar toimub Innove projekti „Pärimuse vägi“ raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond 1192,05 euroga . Koolitajateks on Eesti Rahvapärimuse Koolist Terje Puistaja ja Pärnu Lasteaed Mai vanempedagoog Kairi Kuusk.

Seminari eesmärgiks on ühine õppimine, mille tulemusena on lastega töötavatel inimestel täienenud teadmised ja tekkinud ühesed arusaamad pärimuskultuurist, arenenud loomingulised võimed ning meeskonnatunnetus.

  1. Seminaril saadud teadmised ja oskused on toetanud õppekava rakendumist, lasteaia missiooni ning põhiväärtusi.
  2. Seminaril osalejad on saanud praktilisi teadmisi ja kogemusi, kuidas lõimida õuesõpet eesti rahvatraditsioonidega.
  3. Osalejad on omandanud oskuse märgata looduse ja pärimuste omavahelist seost ning seda väärtustada.
  4. Seminaril omandatud teadmised rahvapärimuslikust kultuurist ja kombestikust on lõimitud igapäevatöösse ning erinevatesse õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadesse.
  5. Projekti lõppedes on suurenenud meeskondade koostöö ja meie-tunne rühma ning lasteaia tasandil.

 

     

 

 Projekti „Pärimuse vägi“  raames läbi viidud Terje Puistaja koolitus „ Eesti rahvatraditsioonide lõimimine õuesõppesse” toetas püstitatud eesmärgid. Koolitusel saadud rahvapärimuslikud mängud, laulud ja kombestik täiendas osalejate olemasolevaid teadmisi ja andis palju uut materjali, mida igapäevaselt rakendada õppe- ja kasvatustegevuses. Eriti väärtuslikud olid koolitusel saadud lähenemisviisid, kuidas rahvapärimust lõimida lasteaia õppekava kõigisse valdkondadesse.

Muusikaõpetaja Kairi Kuuse koolitusel „Rahvapärimus ja loovus“ oli osalejatel võimalus saada loovaid ideid ja mõtteid, kuidas kavandada nii lastele, vanematele kui koostööpartneritele rahvakombestikuga seotud tegevusi ja üritusi.

Seminarilt said õpetajad ja õpetaja abid motiveerituse aktiivsemalt kasutada igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses folkloorset kombestikku ning lõimima õuesõppesse rahvatraditsioonidest lähtuvaid rituaale ja mänge.  

Ühisõppimise tulemusena omandasid lasteaia töötajad ühised arusaamad eesti rahva pärimuse kasutamisest õppetegevustes. Koosoldud päev suurendas rühma ja lasteaia kollektiivi meie- tunnet.

 

Pärimuse vägi   

Eestlased on maarahvas, selle mõiste laias ja kitsas tähenduses. Meie usk esivanemate teadmistesse on kõigutamatu, vaatamata näilisele ja sõnalisele vastuhakule kõigesse müstilisse. Pärnu Liblika Lasteaed lõpetas õppeaasta koolitusseminariga „Pärimuse vägi”, mis toimus Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toel.

Pärnu Liblika Lasteaia personal kogunes 28. mail Uueda turismitallu põnevale koolituspäevale. Päeva juhatas sisse Terje Puistaja Eesti Rahvapärimuse Koolist. Terje Puistaja on folklorist, kes uurib, kogub ja õpetab rahvapärimusest kogutud laule ning mänge. Eestlased on omamoodi rahvas, kellel on veel säilinud suuline pärimus ja tahe midagi koos teha. Kui meile kangastub pärimusena vanavanaemade jutustatud jutt, siis pärimus on ka meie oma lapsepõlves mängitud mäng, kuuldud ja jutustatud lugu, lapsepõlvemälestus. Õpetades lastele oma ammuseid lemmikmänge hoiamegi alles pärimust. Et kevad ja suvi on meie kliimavöötmes üürikesed, siis tuleb kasutada võimalikult palju aega enda laadimiseks looduses. Kui kirjandusest meenutame pimedate aegade jutustamisi vokivurina saatel, siis tänasel päeval võime jutustada ka suvisel ajal, õues liikudes ja mängides. Viibides päeval õues ja hoolega kuulates, võisime kuulda lindude omavahelist juttu, puude vestlusi ja selle taustal mängida „Rikka puu” mängu. Päeva jooksul saime teada, miks on mõned mängud lõputud, mida tähendas vanal ajal valge värv eestlaste jaoks, kuidas lohed saba otsivad. Mängu iseloomu määravad mängijad, mitte mäng. Ning igal mängul on omad teisendid, mis muutuvad ajas ja ruumis. Kõik on mängu õpetajate kätes. Ja vihjena anti teada, et vanasti mängisidki mänge mehed, sest naistel oli vanasti targematki teha.

Päeva teise poole aitas sisustada Kairi Kuusk Pärnu Mai Lasteaiast. Tema repertuaaris on vanad laulud ja mängud, kuid kõiki neid iseloomustab väike muutus. Igast laulujupist on võimalik loovust kasutades teha lõimitud ja teemasse sobiv lauluke. Laulukeste abil saavad kõik lapsed midagi öelda, kõik hingavad ühes rütmis, mis toetab rühmatunde teket ja tegevus on rõõmsam ning elavam kui lihtsalt õpetajat kuulates.

Päeva jooksul said osalejad mängida õues erinevatest aegadest ja piirkondadest kogutud mänge. Enamik mänge sobivad lastele õpetamiseks kogu aasta vältel nii toas kui õues. Ja meie rahvamängude varasalv on lõputu!

 

Terje Pill

Vanemõpetaja

EV100 ühiskingitus "Igal lapsel oma pill"             

 

Lasteaia tegevust toetab projekti toetajana Integratsioon ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Projekt "Veere, veere kakku". www.meis.ee  

Projekt "Lasteaia õuealale loodud loodusõpperada tasakaalustab linna tehiskeskkonda" Projekti finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. www.kik.ee  

Projekti "Mänguline matemaatika ja eesti keele õppimine Pärnu Liblika Tänava Lasteaias" toetab Pärnu Linaavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond http://numberland.net/eesti/index_eesti.html  

PRIA koolipiima projekt www.pria.ee

 

Projekt Loodusarmastuse kujundamine Pärnu Liblika Lasteaias“   www.kik.ee 

Projekti tulemusena on lastel suurenenud keskkonnateadlikkus oma maakonna looduskeskkonnast ja  ökosüsteemide mitmekesisusest läbi aktiivõppemeetodite ja õppeprogrammide.

Keskkonnainvesteeringute keskuse rahalisel toel on lastel võimalik osaleda erinevates õppeprogrammides Kabli looduskeskuses, Pärnu rannaniitudel, Meiekose matkarajal, Rae järve ääres, Tolkuse loodusõpperajal ja Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis.

 

 

Admirali rühma lapsed looduses

Pärnu Liblika Lasteaia Admirali rühm (5-6a) sai käesoleval õppeaastal osa kahest põnevast Kabli Looduskeskuse õppeprogrammist, mida rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kui Pärnu linna lastel on meri ja jõekallas tuttavad paigad, siis loodusprogrammide asukoht sai valitud niisugune, kuhu linnalaps tavaliselt ei satu: rabamaastik ja järvekallas.

Üks eelmise aasta septembrikuu viimane päikeseline ja soe päev veedeti Rannametsa-Tolkuse õpperajal, programmi nimeks „Üle luite rappa“. Uurisime luidetel kasvavat taimestikku, nautisime läbi puutüvede paistvat hommikupäikest, mis muutis metsa müstiliseks võlumaaks, kuulasime äralennuks valmistuvaid linde ja maitsesime viimaseid mustikaid. Ilma taimestikuta luitel tekitas suurimat elevust sipelgaõgijate otsimine ning julgemad meie seast said võimaluse koos õpetajaga paarikaupa vaatetorni ronida.

Matk jätkus laudteel, kus uurisime põnevat rabamaastikku, kummalisielt tillukesi puid ja vahvaid sügisvärve rabas. Saime teada, miks võib soo olla ohtlik ja miks on soode olemasolu siiski väga vajalik. Kuulasime soohääli ja nuusutasime sookailu. Aupaklikult jälgisime suuremaid ja väiksemaid laukaid ja proovisime, kuidas mättad jalge all vetruvad.

Hiliskevadine retk Rae järve äärde programmiga „Magevee elurikkus“ aga toimus keset lindude kõige häälekamat laulupidu ja sooja suvepäikest.

 

Seekord ei tulnud me lihtsalt vaatlema ja matkama, vaid ees ootas tõsine tööpäev: lapsed moodustasid väikesed grupid, said kaasa kahvad ja ämbrid ning asusid Rae järve elanikke uurima. Kui kõik leitud järveelanikud (puruvanakesed, kiilivastsed, konnakullesed, järvekarbid ja teised tegelased) olid ettevaatlikult, kuid põhjalikult läbi uuritud, kui kõik olid tutvunud mikroskoobiga ja õppinud seda kasutama, siis viidi elusolendid järve tagasi. Lapsi aga ootas väike metsaretk, kus sai võrrelda puid ja puutüvesid,proovida, kuidas maitsevad mustikaõied ja kuusekasvud ning tõmmata kopsudesse värsket metsaõhku. Kohtusime ka toreda kalamehega, kes lastele otse järvekaldal oma saaki tutvustas.

Loodusmatkadel käib meie rühm juba kolmandat aastat, siiski on ikka ja jälle vaja korrata, kuidas looduses liikuda, kuulata, vaadelda ja mida ei ole hea teha. Kõige olulisem aga on äratada huvi looduse vastu ning viia lapsed äratundmiseni, et nii mets, järv, soo või jõekallas on tegelikult kellegi kodu, kus meie oleme vaid külalised.

 Krista Rehkli 

 

 

Projekt "Sõpradega loodust avastama ja hoidma!" www.kik.ee       

 

Projektis osalesid Pärnu Liblika Lastead ja Sindi Lasteaed ning Pärnu Rääma Põhikool. Projekti eesmärgiks oli suurendada laste keskkonnateadlikust. Lapsed on omandanud oskuse märgata ja mõista enda ning teiste tegevuse mõju ning tagajärgi keskkonnale. Projekti raames läbiviidud õppeprogrammid aitasid lastes tekitada huvi looduse vastu ning andsid teadmisi ning oskusi kuidas looduses käituda.

Liblika lasteaed õpetab lapsi loodust hoidma ja säästma  

Jõulurõõmud Liblika lasteaias  

 Looduse uurimine ja hoidmine algab lasteaias 

 

 

Pärnu Liblika Lasteaias mängis Tuha-Juhan tikkudega

 

Pärnu Liblika Lasteaed koostöös  Häirekeskusega  organiseeris lastele põneva õppepäeva mini-SOS.

Ürituse nimetus SOS sümboliseerib päeva juhtmõtet „Sina Oskad Aidata!“  ning pakub lastele teadmisi ja praktilisi oskusi liiklusest, ohutusest ja hädasolija abistamisest.

Lisaks Liblika lastele olid kaasatud ka sõbrad Rääma Põhikoolist ja teistest lasteaedadest. Kokku osales üritusel üle 150 lapse.

Külla oli kutsutud kuus koostööpartnerit, lisaks Häirekeskusele veel Kaitseliidu, Maanteeameti, Politsei, Päästeameti ja Punase Risti esindajad.

Õppepäev algas Liblika lasteaia saalis, kus vaadati ühiselt Jänku-Jussi tuleohutusalaseid filme. Ootamatult said aga lastest kaasosalised juhtumis, mis oleks võinud halvasti lõppeda.  Laste juurde jooksis kaks veidi paharetiohtu poissi - Tuha-Juhanit, kellel oli rääkida üks saladus.  Poisid olid nimelt leidnud tikutoosi ja soovisid seda nüüd lähemalt uurima hakata. Ruumis olnud õpetajad manitsesid küll, et tikkudega mängimine on rangelt keelatud ning poisid lubasid seda mitte teha, kuid peale Juhanite lahkumist jõuti vaevalt film uuesti käima panna, kui ootamatult prahvatas tööle lasteaia tuletõrjesignalisatsioon. Siin ei tehtud enam nalja, sest olukord nõudis kiiret tegutsemist. Vaatamata sellele, et koridorid täitusid suitsuga, olid lapsed tublid ja väljusid hoonest kõigi reeglite kohaselt.  Maja ees ootas neid Häirekeskuse töötaja Edvi ja uuris, kui palju oli igas rühmas inimesi ning ega keegi puudu pole.

Kohe selguski, et kadunud on kolm poissi - lastele juba tuttavad Tuha-Juhanid. Peale kiiret ja asjatundlikku tegutsemist toodi kolm „Juhanit“ elusate ja tervetena majast välja. Muidugi olid nad ära teeninud karmid manitsussõnad ja lisaks pidid  koos lastega ette näitama, kuidas suitsu täis ruumidest kõige ohutumal viisil põgeneda. Juhanid lubasid, et edaspidi nad tuleohtlikke mänge ei mängi ja palusid luba koos lastega SOS-päeval osaleda, et veelgi targemaks saada.

Järgnevalt said kõik rühmad endale õueala plaani, mille abil tuli ise üles leida seitsme õpitoa    asukohad ja need kõik ettenähtud järjekorras läbi käia. Nüüd läks hoovis sebimiseks: uuriti kaarte ja kiirustati kontrollpunktidesse. Seal olid meie tublid  koostööpartnerid valmis seadnud palju põnevaid tegevusi. Maanteeameti töötajad näitasid lastele võrdluseks erinevas tehnilises korras jalgrattaid, selgitasid, mis ei tohiks ühel sõiduvalmis rattal kindlasti puududa, uurisid, kas kanamuna kukub katki, kui sellele kiiver pähe panna  ning õpetasid jalgrattakiivri õiget kasutamist. Politsei rääkis tänavaliiklusest ja Lõvi Leo õpetas vahva mängu. Kaitseliit oli sisse seadnud väikese takistusraja, mis tuli läbida kiiver peas ning kuulivest seljas.  Punase Risti keskuses  õpiti, kuidas viga saanud sõpra abistada ning kätest kandetooli moodustada. Häirekeskuse töötoas korrati numbri 112 tundmist ja hädaabinumbrile helistamise põhimõtteid. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilase Annika käe all õppisid mudilased, kuidas kasutada haavasidet ja selle puudumisel ise käepäraste vahenditega verejooksu sulgeda. Päästeamet aga rääkis veeohutusest ja päästevestidest. Töötubade vahetusest andis teadet vali pasunasignaal.

Vahva tarkusepäev lõppes koostööpartnerite tänamisega ning ühise kalasupi söömisega Liblika lasteaia hoovis.

Pärnu Liblika Lasteaiale oli see paari viimase aasta jooksul juba kolmas taoline suurüritus ning väärtuslikke kogemusi ja iseenese vigadest õppimist on need pakkunud kuhjaga. Kuna meie õueala on avar ja vajadusel mahutab ära kõik näidisjuhtumit lahendama kiirustanud alarmsõidukid, siis on Häirekeskuse ennetustöö ekspert Edvi Freiberg siin leidnud sobiva asukoha suurele massiüritusele,  vapra ja koostöövalmis lasteaia-naiskonna ning muidugi palju põnevil mudilasi, et organiseerida ohutusteemalisi ja hädaabinumbrit propageerivaid õppepäevi. Iga kord oleme külla kutsunud erinevaid kodukandi lasteasutusi, et taolisi ülivajalikke teadmisi saaks pakkuda võimalikult suurele sihtgrupile.

 

Krista Rehkli

Pärnu Liblika Lasteaed

vanemõpetaja

Pärnu lasteaedade 112 päev

11. veebruaril on Euroopa hädaabinumbri 112 päev. Et propageerida seda numbrit ja jagada inimestele teavet, kuidas hädaolukorras toimida, organiseerib Häirekeskus juba mitu aastat erinevaid üritusi alates kõige noorematest lasteaiamudilastest. Häirekeskuse töötajate sõnul on numbri 112 tutvustamisel tehtud palju tööd, kuid inimesed on selle kasutamisel ikka vahel raskustes ja ebakindlad. Nii ongi oluline õpetust alustada juba varakult, et lapsed oleksid valmis abi kutsuma, oskaksid ja julgeksid seda teha ning, mis samuti tähtis, et lastel ei tekiks erinevate operatiivsõidukitega kokku puutudes hirm ega paanika, vaid teadmine: nad sõidavad inimesi abistama. Oluline on ka anda lastele kogemus: 112 numbri valimine tähendab, et operatiivautod reaalselt ka saabuvad ja nalja teha selliste asjadega ei tohi.

Positiivne, et Euroopa 112 päeva tähistavad erineval viisil juba paljud lasteasutused.

Sel aastal kutsus Pärnu Liblika lasteaed Häirekeskuse töötajaid endale külla, et lastele antud teemal põnevamat ja vahetumat õpetust anda. Häirekeskus oligi valmis tulema ja kõigi suureks rõõmuks võtma kaasa ka oma koostööpartnerid: Päästeameti, kiirabi, politsei ja Paikre jäätmekäitlusfirma töötajad. Nii olulist sündmuse puhul kutsus Liblika lasteaed omakorda külalisi: Pärnu Kadri lasteaia, Männipargi lasteaia ja Ülejõe lasteaia kahe maja vanemad rühmad.

Ürituse ettevalmistus oli põhjalik ning läbi mõeldud sai iga väiksemgi detail. Esmane kokkulepe tehti Häirekeskuse Euroopa 112 päeva projektijuhi Edvi Freibergi ja Liblika lasteaia õpetaja Krista Rehkli vahel, edasi haarati lasteaia juhtkond ja nn terviseürituste meeskond, telliti helitehnika ja leiti ürituse läbiviijad. Päev pidi saama põnev, hoogne ja õpetlik ühekorraga ning tegevust tuli üheaegselt pakkuda poolteistsajale lapsele.

Ürituse viisid läbi Häirekeskuse Lääne keskuse töötajad Ene-Eke Liiv ja Annika Hiiemäe. Hakatuseks esitati mudilastele väike demo-etendus matkal eksinud ja viga saanud laste otsimisest. Kui lastega koos „eksinud“ õpetaja Krista otsustas numbril 112 abi kutsuda, kuulsid tema kõnet ja dialoogi Häirekeskuse töötajaga kõlaritest kõik kohalviibijad. Mis toimus aga edasi, see võttis vaimustusest ahhetama iga lapse: eemalt hakkasid kostma sireenid ja patsile saabus vilkuritega politseiauto. Politseitöötajad tormasid autost välja ning otsisid eksinud lapsed kiiresti üles. Kohe oli selge, et üks lastest vajab ka kiirabi ja kõikide kõrgest peidukohast allatoomiseks tuleb appi kutsuda päästjad. Vanema rühma Sander ja Brenna mängisid vapralt kaasa ja lasksid ennast redeli abil päästa, sõidutada kanderaamil ning mässida termokilesse. Pealtvaatajate seast kostsid ainult vaiksed vaimustunud „vau“ –d. Kui etendus lõppes, leidsid kõik platsil viibinud, et abi ja olukorra lahendus saabus väga kiiresti, ääretult oluline oli aga õigel viisil abi kutsumine.

Edasi said kõik rühmad kätte Liblika lasteaia hoovi plaani, kuhu märgitud ümber maja asuvad kontrollpunktid ning tegevus kandus seitsmesse töötuppa: Päästeauto, pääste-ennetus, Paikre jäätmejaam, kiirabiauto, politseiauto, Häirekeskus ja numbrite 112 meisterdamine kaasa toodud looduslikust või tehismaterjalist. Oli aega uurida ja katsuda, küsimusi esitada ja piiluda operatiivautodesse. Kohtuti Paikre prügila maskoti Paikre Varesega, kes rääkis prügi ja sealhulgas ohtlike jäätmete sorteerimisest ning kahe vahva tegelasega, kelle kõhule olid maalitud sõnad EI ning JA. Vastavalt sellele, kas mingi tegevus tundus lastele ohtlik või turvaline, tuli siis valida õige pool ja kiirustada EI või JA juurde.

Kõik lastega kohtuma tulnud töötajad olid oma etteaste hoolikalt läbi mõelnud ja toimetasid silmnähtava mõnuga. Kuskil demonstreeriti kanderaami, kuskil võrku ohtlike loomade püüdmiseks, ühel õpetajal pandi käed raudu ja tööötubade vahetumise ajal puhus Ene-Eke Häirekeskusest valjult pasunat.

Üritus lõppes rivistuse ja koostööpartnerite tänamisega.

Liblika lasteaia õpetajad on kindlad: ka tõsiseid asju saab õppida väga põnevalt ja tegelikult leidub alati vahvaid koostööpartnereid, kes on valmis tulema ja lastega koos tegutsema. Oma võimalus on juba järgmisel aastal ka teistel lasteasutustel. Et selline suurüritus korda läheks, on vaja aga väga põhjalikku ettevalmistust ning sujuvat koostööd.

 

Krista Rehkli

Õpetaja